Taas käisime õpilastega Rahvusvahelise klienditeeninduse raames Taanis. Seekord oli mul kaasas kuus KMJo25 õppegrupi õpilast. Len oli pühapäeval ja kuna sõit on pikk tegin õpilastele värskeid pirukaid kaasa. Neile maitses, nagu pildilt paistab.
Esmaspäeval tutvusime koolimajaga, õppisime Taani keelt ja nägime päriselt õpilasi, kellega koos olime veebis õppinud. Õhtul tutvusime linnaga kus elame ja külastasime Ameerika burgeri restorani.
Teisipäeval seiklesime Kopenhaagenisse, et külastada õllemuusemit. Meile väga meeldis. Tagasitulek osutus seikluseks, sest rongiliiklus katkes ja pidime tagasi tulema erinevate bussidega. Õnneks teadsin kust, kuhu minna. Tunne Taanimaad bussireis, sest buss sõitis läbi kõik väiksed külad.
Kolmapäeval oli meil inglise keele tund, kus õppisime turundust ja teenindust, seejärel käisime Ringstedis šoppamas ja kohaliku klienditeenindust hindamis.
Neljapäeval oli meil nii samuti majandustund koos Taanlastega, kus me saime ülesande külastada kaubamaja ja otsustada, millised brändid on kallid, millised odavad jne.
Reedel seiklesime Kopenhaagenisse, otsustasime et ööbime reede vastu laupäeva seal, et laupäeval mugavalt lennuki peale minna.
Reedel oli meil Kopenhaageni kultuuriring, käisime paadiga sõitmas, nautisime imelist Kopenhaagenit ja käisime TIVOLIS.
Laupäeval seikleme tagasi ja oli taaskord õpetlik reis.
Mida aga õpilased reisist arvasid?
Karlo
Kui sa arvad, et Erasmsmus on lihtsalt üks rahulik õppereis, siis sa eksid rängalt. See on nädal täis ellujäämistaktikaid, müstilisi pimedaid ruume ja ootamatuid emotsioone.
Esimene päev
Startisime Tartust kell 12 ja minu peamine kaaslane oli stress, pks suur koolitöö karjus näkku ja pakkimine jäi loomulikult viimasele minutile. Lennureis ise oli lühike ja mõnus, ei mingit loksumist.
Päeva tõelised kangelased olid, aga Õpetaja Triinu küpsetatud pirukad. Ma ei tee nalja, need kanapirukad on väärt omaette auhinda. Kui me lõpuks ühikasse jõudsime ja oma taani keelt kõneleva memmekesega jutud jutti saime, lõpetasime õhtu pitsa ja lauamängudega. Selgus, et mu kursusekaaslased on tegelikult ka täitsa normaalsed inimesed.
Teine päev
Hommikul kell kuus avastasin end koos taani memmega elektrikappi põrnitsemast, sest jõusaalis polnud valgust. Google translate vahendas meie vahelisi tehnilisi termineid ja me tundsime end nagu profielektrikud, kuigi lamp jäi pimedaks.
Koolimaja juures oli kõige põnevam see, et sissepääs asus otse sööklas. Kes ei tahaks alustada päeva värske kohvi ja Taani saiakesega?
Mida me mõistsime taani keele tunnis? Taani keel..... see on omaette ooper. Kui võru keel tundub segane, siis tea, et võru keel on selle kõrval selge ja loogiline nagu emakeele lugemik. Võru keel on nagu selge allikavesi, aga taani keel on nagu püüd rääkida vee all, samal ajal kui keegi sind kõditab.
Kolmas päev
Külastasime Kopenhaagenis asuvat Carlsbergi muuseumi, kus nägime uhkusega muuseumi eksponaatide seas ka meie oma A. Le Coq’i. Peale muuseumi ja lõunat otsustasime varakult koju minna, aga siis algas action film.
Rongijaama jõudes valitses kaos. Jaamas oli rohkem rahvast kui laulupeo rongkäigus. Meie missioon leida kodutee meenutas stseeni „Võimatust missionist”. Kui lõpuks busse nägime, algas tõeline võitlus elu ja surmale. Murdsime end bussi peale nagu eestlane tasuta nänni järgi. Algne ühetunnine tee muutus 5-tunniseks seikluseks läbi iga viimase Taani küla. Me oleme näinud tänaseks rohkem Taanit, kui iga keskmine taanlane!
Neljas päev
Peale eilset päeva läks mul õnneks ja sain päeva lõpus lõpuks ka jõusaali. Hommikuste jooksmiste asemel oli see puhas luksus.
Märkasin täna, et taanlane on kordades sõbralikum kui keskmine eestlane, naeratamine ja silmside on neil veres, erinevalt meie „vaatan asfaldile ja äkki ta ei märka mind” stiilile.
Päeva teises pooles käisime Ringstedi outletis šoppamas. Kuigi suutsime korraks ära eksida, skoorisime kõik midagi head. Õhtu lõppes lauamängude taga, kus kinnistasime reisi vääramatu tõe: Daveiko Eplik ja Olga nii on sugulased. See on fakt!
Viies päev
See päev viis meid majandus tundi koos taanlastega. Seal ma mõistsin, kui ärahellitatud me Eestis oleme. Meil on kogu info kahe klikiga käes, aga taanlased peavad aruannetes tuhlama nagu kullaotsijad. Käisime ka kaubamajas brände hindamas, kuid rahakott enam hirmust ei värisenud, sest eesti hinnad on Taanile juba järele rühkinud.
Õhtu aga oli mõnus ja rahulik. Külastasime koos Taani õpilastega kohaliku restorani. Oli supermõnus vabas õhkkonnas muljeid jagada ja päriselt tuttavaks saada. Pärast sööki nautisime pikka rahuliku jalutuskäiku koju.
Kuues päev
Reede oli meie lotovõit. 15 kraadi sooja ja sinine taevas! Kopenhaagen näitas oma parimat palet. Plaanisime külastada kirikutorni, et nautida vaadet, aga torni asemel sattusime hoopis.... matustele. Nojah, „Puhaku ta rahus”, aga vaade jäi seekord nägemata.
Kuid eelnev kanalite peal paadiga sõit korvas selle. Muidugi õhtu krooniks oli Tivoli. Ma seljatasin seal kõrgusekartuse. See oli võimalik ainult tänu minu kurssakate toetusele. See on täpselt see punt inimesi, kellega ma julgeks ükskõik millisele atraktsioonile minna.
Oli see alles seiklus!
Ulvar
Reis Taanis on olnud huvitav. Kui keegi oleks öelnud, et Zealandi ärikolledži külastus tähendab lingvistilist enesetappu ja gladiaatorivõitlust tänavatel, oleksin ilmselt vaimse ettevalmistuse asemel valinud intensiivse ellujäämiskursuse.
Taani keel on maailma suurim müsteerium. See kõlab nagu ülipüüdlik katse rääkida viisakalt, hoides suus tulikuuma kartulit, mida ei tohi mingil juhul alla neelata. Kirjapilt ja hääldus on siin nagu lahutatud abielupaar, kes pole teineteisega aastakümneid suhelnud.
Liiklusest: kui arvad, et sind tapab auto, siis sa eksid. Taanis on auto pelgalt dekoratsioon võrreldes kohaliku massihävitusrelva jalgrattaga. Rattatee on püham kui kirik ja kui sa sinna korrakski "eestlaslikult" unistama jääd, siis tea: taanlane ei pidurda. Ta helistab kella ja loodab, et darvinism teeb ülejäänu.
Distsipliinist: Siinsete äritudengite kellaajakultus on puhas religioon. Aga mitte rügamiseks! Kui kell kukub, siis pooleli jäänud lause lihtsalt aurustub. On aeg hygge’ks ja punkt. See täielik süütunde puudumine puhkamise ajal on midagi, mida tuleks Tartusse tarnida lausa hulgilaadungina.
Lõpetuseks: Selle seltskonnaga tuleks ma iga kell tagasi kui ainult võimalust antakse!
Kristi- Reis Taani oli väga oodatud. Meie kodulinnaks sai Naestved, mis on väga armas väiksem linnake ja sai selle nädala jooksul omamoodi koduseks. Reisi jooksul kogesin palju häid hetki ja emotsioone. Külastasime ka Carlsbergi õllemuuseumi, mis oli väga avardav kogemus. Kuna olen inimene kellele meeldivad muuseumid ja kunstinäitused, siis ka see käik osutus just kogemuseks, mis edaspidiselt aitas kiiresti sisse elada ja muutis olemise lahedaks. Mul on hea meel, et külastasime muuseumi ja ka kõiki teisi paiku. Oli väga meeleolukas reis.
Olga - sammuti esimest korda Taanis. Nähtud on väga palju ilusat arhitektuuri, linn puhas, rahulik ja inimesed on väga sõbralikud. Kõndimist oli palju, aga see oli seda väärt. Väljakutseks oli bussi saamine kui kõik rongid jäid seisma. See oli tore, lükkasin kõik eemale ja lasin meie gruppi ette. Kohapeal sai väga palju inglise keelt räägitud. Tundub et kohalikud seda väga ei taha, räägivad enamus taani keelt. Sai maitstud taanlaste lemmik kombo juust+moos, soovitan! Tivoli, Kopenhaagen ja kõik muu jääb veel pikaks ajaks meelde. Sain oma hirmust üle ja läksin kõrgustesse. Riik tervitas ja saatis meid väga ilusa ilmaga. Üle tee astudes tuli karta jalgrattaid mitte auroid. Seltskond oli parim!
Ursula- Huvitav reis. Palju rongi ja bussiga liikumist. Sain näha, mis juhtub siis, kui rongiliiklus on peatunud ja sõidavad vaid vähesed rongid. Võib mainida, et taanlane on rahulik – ei lase kõigel välja paista ega reageeri meile omaselt. Linn, kus olime enamuse ajast, oli puhas ja ilus, selline nunnu. Klienditeenindus oli hea ja meeldiv. Saime nautida tänavakunsti ning linnaga tutvuda. Käisime ka Carlsberg Visitor Centre õllemuuseumis, mis oli tore kogemus. Jäin Taaniga rahule ja seltskond oli super!
Keili
Taani või “hygge” - selles on küsimus. Reis, mis oli nii õppe-, ellujäämis- kui ka puhkusereis.
ZBC, mis on VOCO erasmus+ partnerkool, õppisime “mit navn er - minu nimi on” ja “Jeg vil gerne købe den - ma tahan osta seda”. Koolis võõrustas meid Pia, kelle õppegrupiga vahetasime muljeid, neljapäeva õhtul sõime kohalikus restoranis ning reedel oli ühine reis Kopenhaagenisse, kus käisime boattripil ja tivolis. See andis meile võimaluse suhelda inglise keeles ning vahetada muljeid.
Reisil saime kogeda mitme erineva linna ühistranspordikeskuseid - Kopenhaageni, Køge, Ringstedi ja Nævestedi. Nägime teisipäeval tänu rongiliikluse collapsile rohkem Taanit, kui oleks pidanud. See oli hetk, kus Eestis samal hetkel oleks kõned “customer service” liinile maksimaalselt hõivatud olnud, kuid siin oli ikka “hygge”. See hetk oli meile kui ellujäämine, kuid säilitasime rahuliku meele.
Reisil nautisime palju jalutamist, ühiselt koos veedetud aegu ja kohalikku toitu.
Pilt Næevestedi linnast
Kommentaarid
Postita kommentaar