Oleme kõik nüüd kenasti oma puhkuselt tagasi!
Nagu eelmise postituse lõpus mainisin, oli mul
nädalavahetuseks toredad plaanid. Nimelt leidsin odavad lennupiletid ja sõitsin
koos pereliikmega neljapäeva õhtul Eestisse. Hea oli nädalavahetusel kodus olla,
süüa koduseid toite ja veeta aega perega. Kohe tundsin, et sain uut energiat ja
hingamist. Lisaks oli mul tagasi tulles ära antav pagas, mille panin täis häid
Eesti maiustusi ja Eesti tooteid, sest need kes mind tunnevad, teavad, et ma
olen toidu suhtes natukene pirtsakas ja need Taani maitsed on küll head, kuid
mitte mulle. Seega niipalju kui sain produkte pagasisse panna, need ka kaasa
võtsin. Pühapäeval oli aeg tagasi tulla ja jõudsin Taani koju üsna hilja.
Esmaspäeval ärkasin vara, sest mul oli üks ülikoolitöö vaja ära esitada, millega tegelikult isegi natukene hilinesin. Lisaks vaatasin üle oma Taani tundide ettevalmistused. Kui tööle jõudsin, lasime ühel grupil veel klienditeeninduse videosi teha- need olid taaskord huvitavalt lahendatud. Parimad said loomulikult taaskord Kalevi šokolaadi.
Teisipäeva hommikul olin Piaga koos ja täitsin kaasõpetaja rolli. Kuna meil on siin üks grupp õpilasi, kes on väga aktiivsed ja lärmakad, otsustasime proovida, et mis juhtub siis, kui teeme grupi kaheks ehk poisid ja tüdrukud eraldi. Mina siis viisin poistega tundi läbi ja Pia tüdrukutega. Üle pika aja oli hea ja rahulik neil endil tunnis olla ja ka õpetajal oli hea tööd teha. Seda hakkame nüüd edaspidigi rakendama, sest kuna ma olen siin, siis on seda ka hea teha. Poistel ei ole tüdrukuid, kelle ees end tõestada ja tüdrukutel pole poisse kelle ees eputada. Hiljem oli taaskord minu kord tundi läbi viia. Leidsin youtubest videod, kus räägitakse Eestist ja teise video, mis räägib Taanist. Vaatasime need kõigepealt ära. Siis tuli õpilastel vastata meie poolt koostatud küsimustele ja mõelda igal ühel endal välja 3 küsimust nähtu põhjal. Õpilaste mõeldud küsimuste põhjal tegin mina kahhoot mängu valmis ja oligi üks tore tund jälle läbi. Hiljem olid teemaks raamatud, mina sain rääkida meie kuulsast raamatust Tõde ja Õigus ning näitasin neile selle filmi treilerit, kahjuks on see film liiga pikk, et seda siin õpilastele päriselt ka näidata.
Kolmapäev oli mul tunnivaba, mis tähendas seda, et sain kodus kenasti õpilaste töid lugeda ja tagasisidestada ja ennast neljapäeva ja reede tundideks valmis panna. Lisaks võtsin aega, et taaskord enda ülikooli asjadega tegeleda.
Neljapäev oli väga pikk päev, algas kell 8.15 ja lõppes 15.20. Hommikul oli Christinaga ja rääkisime reklaami seadusest Eestis ja Taanis. Mis on lubatud, mis keelatud ja mis lihtsalt pole eetiline. Siis oli mul kaks vaba tundi ja viimases kahes tunnis me vaatasime, kuidas alustada start up firmat ja õpilased said taaskord nähtu põhjal Kahhoti küsimused koostada ja seda ka siis mängisime. Väga tore päev oli koolis.
Õhtul oli aga ühikas, kus ma elan Halloweeni party, kuhu ma otsustasin ka minna, sest äkki leian sealt mõne uue sõbra. Ma pean ütlema, et olin pisut šokeeritud sellest peost. Tegu on kooliruumidega kuid siin on baar ja õpilastel on lubatud neljapäeva õhtuti seal alkoholi tarbimas käia, loomulikult ainult lahjat ( siidrid ja õlu). Baaridaamiseks on meie mõistes siis ühika n.ö kasvatajad, kes ka pidutsevad koos noortega. Kuna mul kostüümi polnud, siis riietasin end Pipi Pikksukaks ehk tegin lihtsalt vastavad patsid pähe. Kuid kuidas minna peole, kus sa kedagi ei tunne? Minu nipp oli vana hea klassika, ma võtsin kaasa Eesti šokolaadi ja kohe olin korraks peo kõige popim tüdruk. Sain siinsete elanikega suhelda, kuid kuna ma ei tundnud end väga hästi ( mul on nohu), siis läksin varakult koju ja magama. Tore oli siiski ja võib-olla liitun nendega ka järgmise neljapäeva üritusel.
Esmaspäeval ärkasin vara, sest mul oli üks ülikoolitöö vaja ära esitada, millega tegelikult isegi natukene hilinesin. Lisaks vaatasin üle oma Taani tundide ettevalmistused. Kui tööle jõudsin, lasime ühel grupil veel klienditeeninduse videosi teha- need olid taaskord huvitavalt lahendatud. Parimad said loomulikult taaskord Kalevi šokolaadi.
Teisipäeva hommikul olin Piaga koos ja täitsin kaasõpetaja rolli. Kuna meil on siin üks grupp õpilasi, kes on väga aktiivsed ja lärmakad, otsustasime proovida, et mis juhtub siis, kui teeme grupi kaheks ehk poisid ja tüdrukud eraldi. Mina siis viisin poistega tundi läbi ja Pia tüdrukutega. Üle pika aja oli hea ja rahulik neil endil tunnis olla ja ka õpetajal oli hea tööd teha. Seda hakkame nüüd edaspidigi rakendama, sest kuna ma olen siin, siis on seda ka hea teha. Poistel ei ole tüdrukuid, kelle ees end tõestada ja tüdrukutel pole poisse kelle ees eputada. Hiljem oli taaskord minu kord tundi läbi viia. Leidsin youtubest videod, kus räägitakse Eestist ja teise video, mis räägib Taanist. Vaatasime need kõigepealt ära. Siis tuli õpilastel vastata meie poolt koostatud küsimustele ja mõelda igal ühel endal välja 3 küsimust nähtu põhjal. Õpilaste mõeldud küsimuste põhjal tegin mina kahhoot mängu valmis ja oligi üks tore tund jälle läbi. Hiljem olid teemaks raamatud, mina sain rääkida meie kuulsast raamatust Tõde ja Õigus ning näitasin neile selle filmi treilerit, kahjuks on see film liiga pikk, et seda siin õpilastele päriselt ka näidata.
Kolmapäev oli mul tunnivaba, mis tähendas seda, et sain kodus kenasti õpilaste töid lugeda ja tagasisidestada ja ennast neljapäeva ja reede tundideks valmis panna. Lisaks võtsin aega, et taaskord enda ülikooli asjadega tegeleda.
Neljapäev oli väga pikk päev, algas kell 8.15 ja lõppes 15.20. Hommikul oli Christinaga ja rääkisime reklaami seadusest Eestis ja Taanis. Mis on lubatud, mis keelatud ja mis lihtsalt pole eetiline. Siis oli mul kaks vaba tundi ja viimases kahes tunnis me vaatasime, kuidas alustada start up firmat ja õpilased said taaskord nähtu põhjal Kahhoti küsimused koostada ja seda ka siis mängisime. Väga tore päev oli koolis.
Õhtul oli aga ühikas, kus ma elan Halloweeni party, kuhu ma otsustasin ka minna, sest äkki leian sealt mõne uue sõbra. Ma pean ütlema, et olin pisut šokeeritud sellest peost. Tegu on kooliruumidega kuid siin on baar ja õpilastel on lubatud neljapäeva õhtuti seal alkoholi tarbimas käia, loomulikult ainult lahjat ( siidrid ja õlu). Baaridaamiseks on meie mõistes siis ühika n.ö kasvatajad, kes ka pidutsevad koos noortega. Kuna mul kostüümi polnud, siis riietasin end Pipi Pikksukaks ehk tegin lihtsalt vastavad patsid pähe. Kuid kuidas minna peole, kus sa kedagi ei tunne? Minu nipp oli vana hea klassika, ma võtsin kaasa Eesti šokolaadi ja kohe olin korraks peo kõige popim tüdruk. Sain siinsete elanikega suhelda, kuid kuna ma ei tundnud end väga hästi ( mul on nohu), siis läksin varakult koju ja magama. Tore oli siiski ja võib-olla liitun nendega ka järgmise neljapäeva üritusel.
Reedel läksin tööle kella 10.30-ks, mul oli Piaga kaks tundi
uue rühmaga, keda ma varem näinud ei olnud. Sellest mida ja miks nad parasjagu
õpivad räägin järgmisel korral, kui püüan teile täpselt selgitada kuidas Taani
haridussüsteem toimib ja millised valikud neil on. Selle rühmaga aga
harjutasime seekord taas eksamiks ja mul oli taaskord tähtis roll komisjoniliikmena
täita. Kell 14.30 jõudsin koju ja hakkasin nädalavahetust nautima: loe: (õppima
ja ette valmistuma).
Nagu näete on mul siin ikka üsna kindel rutiin ja päevad üksteisest väga ei erine, nii nagu töötaval inimesel ikka.
Mulle on vahepeal laekunud postkasti päris palju küsimusi Taani ja siinoleku kohta. Püüan neile nüüd vastata.
Kas päriselt ka on Taanis nii tore või jätad blogis lihtsalt hea mulje?
Loomulikult on siin tore 😊 Taanlased on väga abivalmid ja sõbralikud. Muidugi on siin ka probleeme õpilastega ja aeg-ajalt on ka siin inimestel n.ö paha tuju, aga seda pigem harva ja see läheb minust pigem mööda.
Mis Sulle Taani juures üldse ei meeldi?
Vihm ja ilm. No ausalt, ma tean, et Eestis ka sajab, aga siin on kliima kuidagi rõske ja pime ja väsitav, aga küll ma ära harjun.
Kuidas on lood Covid19-ga Taanis?
Siin on hea, pea aegu 80% Taanlastest on vaktsineeritud ja seepärast on kõik vaba. Maskikohustus pole ja mingeid piiranguid ka mitte. Üks mida Taanlased väga jälgivad on distantsi hoidmine, niipalju kui võimalik ja käte desinfitseerimine.
Kas koduigatsus ka on?
Loomulikult on, muidu poleks ju nädalavahetuseks koju lennanud, aga see koduigatsus on selline asi, et kui tekitad endale kindla rutiini, siis läheb aeg ruttu ja kui hoiad end tegevuses, siis ei tule mõtetki, et nüüd tahaks koju. Kindlasti aitab mind väga palju see, et ma igapäev räägin oma pereliikmetega ja nad on väga palju toeks.
Mis sa sööd seal ja palju see maksab?
Hommikuks teen endale võileivad. Nüüd tõin Eestist juustu ja vorsti ka kaasa, seega üsna odav lahendus. Koolilõunaga on nii, et taldrik sööki ( pane palju tahad) maksab 3-5€ oleneb, kas oled õpilane, tavainimene või töötaja. Õhtul püüan ise süüa teha, sest see on hea viis oma aja sisustamiseks ja taaskord teha midagi, mis endale päriselt ka maitseb. Poes on söök ikkagi pigem kallis võrreldes Eestiga, aga kuna Erasmus andis mulle ikkagi raha kaasa, siis sellega tuleb kenasti välja ja kui targalt majandada jääb isegi üle.
Kas Taanlasi on raskem õpetada kui Eestlasi?
Ma arvan, et vahet pole kas õpilane on Eestlane või mõnest muust rahvusest, õpetamine on ühtmoodi ikka põnev väljakutse. Ikka tuleb arvestada õppijate eripärasustega ja anda endast maksimum, et nad vajalikud teadmised omandaksid ja leida just õppijale sobiv õppemeetod. Loomulikult on asi keerulisem Taanis keelebarjääri tõttu, sest pean kogu aeg mõtlema, et kasutaksin lihtsaid inglise keelseid sõnu ja väljendaksin end neile arusaadavalt. Kusjuures minu meelest on see just kõige väsitavam, et kogu aeg võõras keeles mõtlen ja räägin, aju töötab suurel võimsusel ja õhtuks olen ikka täitsa väsinud.
Loodan, et nüüd sai kõikidele küsimustele vastatud. Kui sul tekib veel küsimus, siis kirjuta sõnumitesse/kommentaaridesse- vastan hea meelega, sest tihti mul endale ei tule pähegi nendest asjadest kirjutada või arvan, et lugejat see ei huvita.
Ilusat nädalavahetust!
T.
Nagu näete on mul siin ikka üsna kindel rutiin ja päevad üksteisest väga ei erine, nii nagu töötaval inimesel ikka.
Mulle on vahepeal laekunud postkasti päris palju küsimusi Taani ja siinoleku kohta. Püüan neile nüüd vastata.
Kas päriselt ka on Taanis nii tore või jätad blogis lihtsalt hea mulje?
Loomulikult on siin tore 😊 Taanlased on väga abivalmid ja sõbralikud. Muidugi on siin ka probleeme õpilastega ja aeg-ajalt on ka siin inimestel n.ö paha tuju, aga seda pigem harva ja see läheb minust pigem mööda.
Mis Sulle Taani juures üldse ei meeldi?
Vihm ja ilm. No ausalt, ma tean, et Eestis ka sajab, aga siin on kliima kuidagi rõske ja pime ja väsitav, aga küll ma ära harjun.
Kuidas on lood Covid19-ga Taanis?
Siin on hea, pea aegu 80% Taanlastest on vaktsineeritud ja seepärast on kõik vaba. Maskikohustus pole ja mingeid piiranguid ka mitte. Üks mida Taanlased väga jälgivad on distantsi hoidmine, niipalju kui võimalik ja käte desinfitseerimine.
Kas koduigatsus ka on?
Loomulikult on, muidu poleks ju nädalavahetuseks koju lennanud, aga see koduigatsus on selline asi, et kui tekitad endale kindla rutiini, siis läheb aeg ruttu ja kui hoiad end tegevuses, siis ei tule mõtetki, et nüüd tahaks koju. Kindlasti aitab mind väga palju see, et ma igapäev räägin oma pereliikmetega ja nad on väga palju toeks.
Mis sa sööd seal ja palju see maksab?
Hommikuks teen endale võileivad. Nüüd tõin Eestist juustu ja vorsti ka kaasa, seega üsna odav lahendus. Koolilõunaga on nii, et taldrik sööki ( pane palju tahad) maksab 3-5€ oleneb, kas oled õpilane, tavainimene või töötaja. Õhtul püüan ise süüa teha, sest see on hea viis oma aja sisustamiseks ja taaskord teha midagi, mis endale päriselt ka maitseb. Poes on söök ikkagi pigem kallis võrreldes Eestiga, aga kuna Erasmus andis mulle ikkagi raha kaasa, siis sellega tuleb kenasti välja ja kui targalt majandada jääb isegi üle.
Kas Taanlasi on raskem õpetada kui Eestlasi?
Ma arvan, et vahet pole kas õpilane on Eestlane või mõnest muust rahvusest, õpetamine on ühtmoodi ikka põnev väljakutse. Ikka tuleb arvestada õppijate eripärasustega ja anda endast maksimum, et nad vajalikud teadmised omandaksid ja leida just õppijale sobiv õppemeetod. Loomulikult on asi keerulisem Taanis keelebarjääri tõttu, sest pean kogu aeg mõtlema, et kasutaksin lihtsaid inglise keelseid sõnu ja väljendaksin end neile arusaadavalt. Kusjuures minu meelest on see just kõige väsitavam, et kogu aeg võõras keeles mõtlen ja räägin, aju töötab suurel võimsusel ja õhtuks olen ikka täitsa väsinud.
Loodan, et nüüd sai kõikidele küsimustele vastatud. Kui sul tekib veel küsimus, siis kirjuta sõnumitesse/kommentaaridesse- vastan hea meelega, sest tihti mul endale ei tule pähegi nendest asjadest kirjutada või arvan, et lugejat see ei huvita.
Ilusat nädalavahetust!
T.
Kommentaarid
Postita kommentaar